Ajateljed
Ajateljed sobivad kasutamiseks kogu teemakäsitluse vältel, kuid rohkem teema sissejuhatamiseks ja kokkuvõte tegemiseks. Ajatelg, kuhu on kantud erinevad sündmused, aitab õpilasel ajas paremini orienteeruda. Interaktiivsete ajatelgele puhul on sellele lisatud sisu lähemalt vaadeldav. Näiteks võivad avaneda pildid, tekstid, videod vms. Ajatelje loomine on ka õpilase jaoks jõukohane ülesanne ning seda võiks ajalooõpetusest kindlasti katsetada.
Kaardid, animeeritud kaardid
Ajaloos on väga oluline, et õpilane orienteerub lisaks ajale ka ruumis. Eestikeelseid maailma ajaloo kohta käivaid kaarte on raske leida. Kõige lihtsam võimalus on kasutada interaktiivset kaardikeskkonda, kuid see näitab tänapäeva kaarti. Veebis on olemas palju erinevaid ajalookaarte, mille abil on võimalik õpilastele näidata ajas muutuvaid kaarte. Veel parem, kui kaardile on muudatused ajas peale animeeritud. See teeb suurte muudatuste mõistmise kaardil õpilase jaoks palju lihtsamaks.
Muusikavideod
Õpilasi on kasulik kõnetada nende mugavustsoonis. Muusika saadab õpilasi kõikjal, tihtipeale ka klassiruumis, kus õpetaja peab tähelepanu nimel võistlema kõrvaklappidest kostuva muusikaga. History for Music Lovers on YouTube kanal, mis on loonud poplaulude viisile ajaloosündmusi või -isikuid kirjeldava loo. Töö autori praktikas on need videod saanud õpilaste poolt väga sooja vastuvõtu osaliseks. Videod, mille pikkus on tavaliselt umbes 5 minutit, sobivad õpilaste teemale häälestamiseks. Näiteks Lady Gaga kuulsale laulule loodud jutustust Prantsuse revolutsioonist on vaadatud üle 1.2 miljoni korra. Sedalaadi ajalookäsitlus nõuab allikakriitilist suhtumist, aga on õpilasele eakohane ja huvipakkuv lahendus.
Mõttekaardid, skeemid, infograafikud
Mõttekaartide eesmärks on mõtestada mingi teema detailselt lahti. Seda kasutatakse ennekõike konkreetse eema erinevate tahkude tuvustamiseks või selgitamiseks. Näiteks valgustusperioodi mõttekaart tutvustab lähemalt erinevate ideoloogide mõtteid, suurte maadeavastuste mõttekaart toob välja maadeavastuste põhjused ja tagajärjed. Mõttekaardi koostamine on ka õpilase jaoks sobiv ülesanne, mis aitab teemat paremini mõista ja sellest süsteemset ülevaadet saada.
Mängud, animatsioonid
Arvutimängud on õpilaste seas populaarsed. Oma praktikas on töö autor kuulnud õpilasti kirjendamas ajaloolisi strateegiamänge, mille mängimine on andnud ka ajaloolisi teamisi. Mõne teema paremaks illustreerimiseks ja paremaks selgitamiseks on loodud lühemaid veebipõhiseid mänge. Need võivad sisaldada teadmiste kontrollimist, õigete valikute tegemist või missiooni täitmist. Animatsioonid annavad mingist sündmusest tõetruu ülevaate. Ajalooõppes on sedalaadi mängud heaks vahelduseks, asetades õpilase tavapärasest erinevasse õpiprotsessi. Kui animatsioone või virtuaalseid külastusi sobib kasutada ka klassiruumis, on mängude katsetamiseks parem õpilasepoolne individuaalne lähenemine. Suures klassis on jõuda raske kokkuleppele, kuidas mingeid mänguotsuseid vastu võtta või küsimuse vastamisele üksmeelt leida. Õpetaja võiks ainetunnis õpilastele mänguvõimalusi tutvustada, aga mängimine ise jääb huviliste õpilaste katsetada.
Teabeallikad
Teabeallikad on mahukamad teemakäsitlused, mis sisaldavad erinevat laadi sisu. Lisaks tekstile on sisuks tihti pildimaterjal, videod, allikad, viktoriinid jms. Teabeallikatega töötamine arendab õpilases info otsimise, kasutamise ja analüüsimise oskust. Teabeallika põhjal võiks anda õpilasele konkreetseid ülesandeid, mis suunavad teda materjaliga tutuvuma ja seda kriitiliselt kasutama. Teabeallikatest võib leida palju huvitavaid fakte, mille klassiruumis esitamine muudab teemakäsitlused õpilaste jaoks meeldejäävamaks.
Videoloengud
Veebipõhiselt on kättesaadavaks tehtud välja palju erineva sisu ja tasemega videoloenguid. Kui loengu all võiks tavapäraselt mõista pikka lektoripoolset monoloogi, on õpilastele suunatud ajalooloengutes ka erandeid. Crash Course History on tempokas ja mitmekesine ajalooteemade loengusari, mille autor John Green on noortepärane ning põimib oma lühikestesse videotesse alati popkultuuri ilminguid ja püstitab huvitavaid küsimusi. Ka Hip Hughes History pakub väga aktiivse ülesehitusega videoloenguid. Mõlemad kanalid on vaadeldavad YouTube keskkonnas. Videoloengu läbivaatamine võiks olla kiire ja kriitilist mõtlemist stimuleeriv teema sissejuhatus. Siinjuures on oluline, et õpilase keeleoskus võimaldaks mõista jutu sisu, sest videod on inglisekeelsed ja võrdlemisi tempokad. Võõrkeelsust võibki pidada muus osas õpilastele eakohase videoloegue formaadi puuduseks. Seetõttu võiks olla õpilaste ülesandeks luua koostöös võõrkeeleõpetajaga sedalaadi videotele eestikeelsed subtiitreid.
